Konteinermaja on kokkupandav moodulhoone, mille põhikorpuseks on konteinerteraskonstruktsioon.Kõik moodulüksused on nii struktuuriüksused kui ka ruumilised üksused.Neil on sõltumatud tugistruktuurid, mis ei sõltu väljastpoolt.Moodulite sisemus on vastavalt funktsionaalsetele nõuetele jagatud erinevatesse ruumidesse.Konteinermajadel on tööstusliku tootmise tunnused, mugav transport, mugav lahtivõtmine ja kokkupanek ning korduvkasutatavus ning neid on kasutatud kõikjal maailmas.Ühe suure uuendusena möödunud sajandi arhitektuuriajaloos on konteinermaja Ameerika “Business Weekly” poolt loetletud 20 olulise leiutise hulgas, mis kõige tõenäolisemalt muudavad inimeste elukorraldust. järgmise 10 aasta jooksul, mis pälvib konteineritootjate üha enam tähelepanu.Pöörake tähelepanu ja harjutage aktiivselt.
1 Makrokeskkond konteinermajade arendamiseks
Ettevõtte väliskeskkond jaguneb mikro- ja makrokeskkonnaks: mikrokeskkonna all mõeldakse konkreetset keskkonda ettevõtte ellujäämiseks ja arenguks ehk tööstuskeskkonda ja turukonkurentsikeskkonda, mis otseselt mõjutavad. ettevõtte tootmis- ja tegevustegevus., tarbijad ja muud tegurid, on nende tegurite mõju spetsiifilisem, konteinereid tootvaid ettevõtteid on lihtsam mõista;makrokeskkond tähendab keskkonda, milles paikneb ettevõtete tootmis- ja tegevustegevus, sealhulgas poliitiline keskkond, õiguslik keskkond, majanduskeskkond, sotsiaalne ja kultuuriline keskkond, tehnoloogiline keskkond, keskkonnategurid ja hädaolukorrad jne. Need tegurid mõjutavad alati esmalt turgu ja seejärel kaudselt ettevõtet mõjutada.Need on väljaspool ettevõtte kontrolli.Konteinereid tootvatel ettevõtetel ei ole lihtne seda täpselt mõista.Seetõttu on eriti oluline analüüsida praeguse makrokeskkonna mõju konteinermajade arengule.
1.1 Poliitiline keskkond
Globaliseerumine soodustab rahvusvahelise majandusstruktuuri olulist kohandamist, kiirendab veelgi tootmistegurite ümberkorraldamist ja voogu ülemaailmses mastaabis ning töötleva tööstuse eksport ja üleminek arenenud riikide poolt pakub minu riigi majandusarenguks olulisi strateegilisi võimalusi.mängivad olulisemat rolli.2008. aasta valitsuse tööaruandes „edendada majanduse ümberstruktureerimist, muuta arenguviisi, kontrollida resoluutselt pimesi investeeringuid ja üleliigset ehitamist suure energiatarbimisega, suurte heitkoguste ja liigse tootmisvõimsusega tööstusharudes ning suurendada juurdepääsustandardeid ja projektikapitali suhtarvusid tööstusharudes, mis piirata arengut."Sisu “näitab välja ettevõtte tootmis- ja tegevustegevuse arengusuuna.Kõrgtehnoloogilise ja suure lisandväärtusega konteineri derivaattootena pakuvad konteinermajad konteineritööstusele praktilisi võimalusi tootestruktuuri kohandamiseks, tootmisvõimsuse rakendamise parandamiseks, pikaajaliseks arenguks tugeva aluse loomiseks ja jätkusuutliku arengu saavutamiseks.
1.2 Õiguslik keskkond
1.2.1 Energiasäästutegurid
Alates ülemaailmsest energiakriisist 1973. aastal on riigid seadnud hoonete energiasäästu energiasäästutöö keskmesse ning järjestikku sõnastanud ja rakendanud mitmeid hoonete energiasäästu eeskirju ja standardeid.
USA valitsus kuulutas 1977. aasta detsembris välja energiasäästu eeskirjad uutes hoonetes ja koostas riikliku seadmete energiasäästu seaduse, et rakendada hoonete ja kodumasinate energiatõhususe miinimumstandardeid.Neid standardeid on pidevalt muudetud ja need on muutunud rangemaks.Lisaks on majanduslikult arenenud piirkondades, nagu California ja New York, hoonete energiatõhususe standardid rangemad kui föderaalvalitsuse omad.
Hoonete energiatõhususe direktiiv (EPBD) sai 2003. aasta jaanuaris Euroopa Liidu kohustuslikuks juriidiliseks dokumendiks ning on Euroopa Liidus kõige olulisem hoonete energiasäästu poliitika raamdokument.Alates EPBD jõustumisest on EL liikmesriigid koostanud või täiustanud hoonete energiasäästu eeskirju vastavalt EPBD nõuetele ja kombineerinud neid oma spetsiifiliste tingimustega.Seejärel säästa energiat 25% ~ 30%;�Saksamaa rakendas uued hoonete energiasäästu eeskirjad 2006. aasta aprillis. See määrus täpsustab EPBD rakendusnõudeid kõigis aspektides ning sätestab energiatarbimise miinimumnõuded erinevate hoonete kujukoefitsiendile.
Alates 1980. aastatest on minu riik järjest välja kuulutanud hoonete energiasäästupoliitikat ja hoonete energiasäästustandardeid, nagu JGJ26-1995 „Tsiviilhoonete energiasäästu projekteerimisstandardid (elamute kütmine)“, JGJ134-2001 „Elamute energiasäästlikkus Kuuma suve ja külma talve piirkonnad”.Projekteerimisstandardid“, JGJ75-2003 „Kuuma suve ja sooja talve piirkondade elamute energiasäästu projekteerimisstandardid“, GB50189-2005 „Avalike hoonete energiasäästu projekteerimisstandardid“ jne;süsteem.
1.2.2 Elektrilised ohutustegurid
Elektriohutus ei ole seotud ainult isikliku ohutusega, vaid ka hoonete, elektriseadmete ja muu vara ohutusega ning elektriseadmete normaalse talitlusega.Paljud arenenud riigid on pööranud suurt tähelepanu elektriohutusküsimustele ja koostanud spetsiaalsed elektriohutuseeskirjad.Euroopa Liidu “Elektrimäärused” ja “Madalpingedirektiiv” jne. Need elektriohutuse eeskirjad on mänginud head rolli isikuohutuse kaitsmisel ja elektritulekahjude ennetamisel.
Ameerika Ühendriikide "riiklik elektrikoodeks" kehastab täielikult "inimestele suunatud" elektriohutuse põhimõtet.Oma kodulehel on selgelt kirjas: "Selle määruse eesmärk on tagada inimeste ja vara ohutus ning vältida elektri kasutamisest tulenevaid ohte."Vastavalt uusimale tehnoloogiale ja tööstuse vajadustele vaatab Ameerika Ühendriikide Riiklik Tulekaitseliit iga kolme aasta tagant läbi riikliku elektrikoodeksi, nii et sellel Ameerika Ühendriikide elektriohutuse valdkonna kõige olulisemal dokumendil on ranged ja üksikasjalikud eeskirjad. tekst ja tugev usaldusväärsus.Kasutatavus ning standardite ja spetsifikatsioonide täiustatud olemuse säilitamine algusest lõpuni, nautides maailmas kõrget mainet.
Ajaloolistel põhjustel on minu kodumaa elektriohutuseeskirjade sõnastuses viidatud endise Nõukogude Liidu “Elektripaigaldise eeskirja” standarditele, mis rõhutavad vaid seadmete kaitset ja milles puudub mõiste “inimestele orienteeritud”., Mõne sätte puhul on probleeme, nagu ebaselgus, vastuolud ja rakendamise raskused, ning läbivaatamistsükkel on pikk, mis ei vasta enam praeguse kiire sotsiaalse ja majandusliku arengu vajadustele.Seetõttu on minu riigi elektriohutuse eeskirjades võrreldes arenenud riikidega endiselt suur lünk.
1.3 Majanduskeskkond
Finantskriisijärgsel ajastul taastub maailmamajandus aeglase kasvu arvelt, globaalne tarbimis- ja rahvusvahelise kaubanduse tururuum on suhteliselt piiratud ning konkurents turul tihedam;arenenud riigid panevad taas rõhku tootmisele, tootmisele ja ekspordile ning majanduskasvu mudel on nihkunud “taasindustrialiseerimisele”, mis mitte ainult ei kahanda arenenud riikide tururuumi, vaid võib turu pärast konkureerida ka arengumaadega.Ülemaailmse majanduse tasakaalustamise vastuolu on kutsunud esile üha tõsisema kaubanduse protektsionismi ning kaubanduse hõõrdumise valdkonnad, ulatus ja objektid on muutunud laiemaks, esitades tõsiseid väljakutseid maailmakaubanduse edasisele arengule.Sellise majandusolukorraga silmitsi seistes peaksid minu riigi ekspordile orienteeritud konteinermaju tootvad ettevõtted oma äristrateegiaid õigeaegselt kohandama, laiendama uusi eksporditurge ja vältima eksporditurgude liigset koondumist;järk-järgult üle minna madala hinnaga konkurentsistrateegialt diferentseeritud konkurentsistrateegiale ning pöörata rohkem tähelepanu sõltumatule teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile, suurendada põhilist konkurentsivõimet ja edendada ettevõtete säästvat arengut.
1.4 Sotsiaalne ja kultuuriline keskkond
1.4.1 Elustiili muutused
Teaduse ja tehnoloogia kiire arenguga on inimeste elustiilis toimunud põhjalikud muutused, mis on inspireerinud uut mõtlemist oma eluruumi üle.Inimeste nõuded eluasemele ei piirdu enam ainult tuule- ja vihmavarjuga ning jätkuvalt kerkivad esile uued nõuded nagu mugavus, keskkonnakaitse, energiasääst ja ökoloogia.Tehti ettepanek, et ühtne traditsiooniline hoonemudel ei suuda enam rahuldada inimeste individuaalseid vajadusi ja konteinermajad on uus idee, näiteks konteinermajad Hollandis Amsterdamis, konteinermajandushotellid Inglismaal Londonis ja konteinerlinnad dokis. piirkonnas ja Napolis, Itaalias.Container Puma frantsiisipood, konteineri nomaadide muuseum Tokyos, Jaapanis jne.
1.4.2 Demograafilise struktuuri mõju
Ülemaailmne rahvastikusurve tugevneb veelgi, mida ilmestab rahvastiku kasv arengumaades ja rahvastiku vananemine arenenud riikides.Erinevas vanuses tarbijatel on ilmsed erinevused tarbimisvajadustes ja -käitumises.Kehvade majandustingimustega noortele ja vanadele inimestele peab eluaseme tarbimise objektiks olema taskukohane eluase.Haagiselamutest välja töötatud Ameerika tööstuselamute jaotusomadused ja tarbijate vanus illustreerivad seda tõsiasja: Ameerika tööstuselamud on peamiselt koondunud majanduslikult mahajäänud lõunapoolsetesse piirkondadesse ja enamik ostjaid on madala sissetulekuga rühmad, peamiselt noored ja vanad.Omamoodi industrialiseeritud elamuna on konteinermajadel märkimisväärsed arenguväljavaated madala sissetulekuga rühmade, eriti noorte ja eakate seas.
1.5 Tehniline keskkond
Tehnoloogiline keskkond tähendab tehnoloogilist taset, tehnoloogilist tugevust, tehnoloogiapoliitikat ja tehnoloogia arengutrendi sotsiaalses keskkonnas, milles ettevõte asub.Konteinermajade tehniline keskkond hõlmab nii arhitektuuriteadust ja -tehnoloogiat kui ka konteinervedudega seotud tugitehnoloogiaid.Nende ristumiskoht moodustab arhitektuuriteadusel ja -tehnoloogial põhineva konteinermajade moodultehnoloogia.
Kaasaegse teaduse ja tehnoloogia, eriti arvutiside- ja võrgutehnoloogia kiire areng on ajendanud hoonetes rakendama suurt hulka kaasaegseid seadmeid ja kõrgtehnoloogilisi saavutusi ning hoonete intelligentsusele pööratakse suurt tähelepanu ja uurimistööd;kaks peamist ülemaailmset probleemi, ressursside nappus ja keskkonnaseisundi halvenemine, soodustavad hoonete arendamist looduskeskkonna kaitsmise, energia säästmise ja ressursside ringlussevõtu suunas.Konteinermajade tootjad peavad konteinermajade tooteid arendades mitte ainult pöörama tähelepanu konteinerite transpordi tehnoloogiale, vaid jälgima tähelepanelikult ka ehitustööstuse tehnoloogilist taset ja arengutrendi, olema kursis uute ehitustehnoloogiate, uute materjalide ja uute rakendustega. protsesse, et konteinermajade areng saaks konteinermajade arenguga sammu pidada.Aegade muutumise tempo.
1.6 Keskkonnategurid
Praegu seisab inimühiskond silmitsi tõsiste väljakutsetega, nagu energiapuudus ja keskkonnaseisundi halvenemine.Statistika järgi kulub ehitusele ligi 50% maailma loodusvaradest, ehitusjäätmed moodustavad 40% inimtegevusest tekkivatest jäätmetest ning õhusaaste, valgussaaste ja ehitusega seotud elektromagnetreostus 34% kogu keskkonnast. reostus.Inimtsivilisatsiooni kõige olulisema tootena on arhitektuur muutunud oma traditsioonilises arengumudelis jätkusuutmatuks.Arhitektuuri säästva arengu mudeli uurimine, majandusliku ja sotsiaalse arengu, ressursside ja keskkonna vahelise vastastikuse koordineerimise taotlemine ning inimese ja looduse vahelise harmoonia saavutamine on muutunud arhitektuuriliselt tungivaks tööstuse arendamise vajaduseks.1993. aastal avaldas Rahvusvahelise Arhitektide Assotsiatsiooni 18. kongress “Chicago deklaratsiooni”, mille teemaks oli “Arhitektuur ristteel – jätkusuutlikku tulevikku ehitades”, mis tõi välja, et “arhitektuuril ja selle ehitatud keskkonnal on oluline roll. inimeste mõju looduskeskkonnale.Aspektid mängivad olulist rolli;säästva arengu põhimõtetele vastav disain eeldab igakülgset ressursi- ja energiatõhususe, tervisemõju ja materjalide valiku arvestamist.Konteinermajad kehastavad ressursside taaskasutamise, energiasäästu ja keskkonnakaitse kontseptsioone ning on üks viise hoonete säästva arengu elluviimiseks.
1.7 Hädaolukorrad
Viimastel aastatel on maavärinatest, vulkaanipurskest ja ebatavalistest äärmuslikest ilmastikutingimustest põhjustatud katastroofide arv märkimisväärselt suurenenud.Pärast maavärinat, kui suur hulk maju on hävinud, viiakse ohvrid ümber.Konteinermajadel on moodulmajade tunnused.Ohvrite toimetulekuprobleemide kiirel lahendamisel on olnud palju edukaid kogemusi nii kodu- kui välismaal.Järjest rohkem on nõudlust konteinermajade kui maavärinajärgsete ümberasustamismajade järele.
Postitusaeg: 23.11.2022